Võsaorav, Paraxerus cepapi

Võsaorav laskmas tulikuuma päeva viimastel kiirtel oma selga paitada. Krugeri rahvuspark, LAV.

Smith's Bush Squirrel or yellow-footed squirrel or tree squirrel is letting the last rays of a melting hot day to caress its back. Kruger National Park, South Africa.

Sinikael-part, Anas platyrhynchos

Sinikael-part õietolmu rohelise vaiba all oleval ojakesel, Pärnumaal.

Mallard or Greenhead on little stream in Pärnumaa, Estonia that is covered by green pollen.

Triipsaba-pagunkoolibri, Eupherusa eximia

Triipsaba-pagunkoolibri on Kesk-Ameerika endeemne liik. Elukohana eelistab ta mägisemaid ja niiskemaid piirkondi ning enamuse oma ajast veedab ta puude latvades. Tema kindlaks eritunnuseks on oranžikas-beežikas triip tiival. Muidu on koolibrisid vahest üsna raske eristada, sest erinevate nurkade alt vaadates, võivad värvitoonid üsna oluliselt erineda (nagu ka siit piltidelt näha). Curi-Cancha kaitseala Monteverdes, Costa Ricas.

Stripe-tailed Hummingbird is endemic to Central America and it prefers mountainous and wet forests. The bird spends most of its time in the canopy. The Stripe-tailed Hummingbird’s most distinctive feature is probably its rufous wing patch, otherwise it sometimes is quite difficult to distinguish one hummingbird from the other. As you can see from the photos - the colors change drastically, depending on the angle you are looking at the bird. Curi-Cancha Reserve in Monteverde, Costa Rica.

Mets-lehelind, Phylloscopus sibilatrix

Mets-lehelind varahommikusel Tartumaal.

Wood Warbler at sunrise in Tartumaa, Estonia.

Banaaniturpial, Icterus prosthemelas

Baananiturpial on Kesk-Ameerika endeemne liik, keda võib kohata Mehhiko lõunaosast Panama põhjaservani (peamiselt Kariibi mere poolses ääres). Linnu laul on üsna meloodiline ning varieeruv ja seetõttu kannab ta inglise keeles nime peoleo. Eluks sobilikud tingimused on niisked ja veekogude äärsed metsad, vanad sekundaarsed metsad ning ka banaaniistandused. Fotod tehtud Sarapiqui orus, Costa Ricas.

Black-cowled Oriole is endemic to Central America and is found from the southern Mexico to the most northern parts of Panama (mainly on the Caribbean side). The song of the bird is quite melodic, hence the name oriole. Its preferred habitats are humid forest edges, riparian forests, old second-growth forests and banana plantations. The photos are taken in Sarapiqui valley, Costa Rica.

Tikutaja, Gallinago gallinago

Tikutaja toitub peamiselt ussikestest, kuigi ta ei ütle ära ka putukatest, vähjalistest ja molluskitest. Vahetevahel lähevad loosi ka seemned ja marjad. Sellist toidulauda pakuvad mudased madalikud järvede, ojade ja tiikide kallastel või siis soo. Tikutaja nokk on adapteerunud vastavalt sellele, et mida ta sööb ja kust ta oma toidu hangib. Lind suudab oma noka otsa avada muust nokast eraldi, mistõttu võib ta elukatest toituda nii, et nokka mudast välja võtma ei peagi. Ning snäkid leiab ta maa seest üles samuti noka abil - selle tipus on suur hulk pisikesi sensoreid, mis võimaliku saagi ilmeksimatult tuvastavad. Fotod tehtud Läänemaal.

The Common Snipe consumes mostly worms. However, it also feeds on insects, crustaceans, and mollusks, as well as occasional seeds and berries. The snipe feeds in the muddy shallows at the edge of lakes, streams, and ponds, or in swamp mud. The bill of the bird is specially adapted for the type of food it consumes and the habitat in which it lives. It is able to open the tip of its bill while the entire bill is underground. This unique adaption allows the bird to eat small animals without having to pull its bill out of the mud. And it detects the prey also with its beak - the tip of the bill is full of tiny sensors. The photos are taken in Läänemaa, Estonia.

Kiiver-pärlkana, Numida meleagris coronatus

Kiiver-pärlkana liigub tavaliselt savannis ringi üle 20-pealises parves ning see kamp on üks väga tänuväärne parasiitide hävitaja. Nimelt jahvatavad nad ära tööstuslikes koguses puuke. Oma toiduotsingutel kõmbivad linnud päevas maha kuni 10 kilomeetrit (lendavad nad harva ja väga lühiajaliselt) ning kuna puuke (aga ka muid putukaid, kahepaikseid ja taimset kraami) jagub, siis näeb pärlkanade gänge savannis üsna tihti. Fotod tehtud Krugeri Rahvuspargis ja uMkhuze looduskaitsealal, LAV-s.

Natal Helmeted Guineafowl moves aruond in savannnah in flocks consisting of more than 20 birds and these gangs are very thankworthy parasite killers. Specifically they eat ticks and in industrial quantities. The birds can walk (they rarely fly) 10 kilometres daily in search of food and as there are quite many ticks (or other insects, snails, seeds etc) to eat, you can see these groups quite often in savannah. The photos are taken in Kruger National Park and uMkhuze Game Reserve, Mkuze, South Africa.

Männi-kirjurähn, Leuconotopicus villosus

Männi-kirjurähn on Põhja-Ameerikas laialt levinud liik, kuid oma levila lõunaosas (neid rähne leidub kuni Lääne-Panamani) näevad nad oma põhjapoolsetest sugulastest üsna erinevad välja. Kui parasvöötme metsades on rähn sisuliselt lumivalge ja musta-valgetriibuliste tiibadega, siis nagu nendelt piltidelt näha, on Kesk-Ameerika versiooni kõhualune pruunikas ning seljal vaid üks pikitriip. Troopikas kohtab neid peamiselt mägedes, 1200-3500 meetri vahele jäävates metsades. Just sellises paigas on ka need fotod tehtud - Talamanca mäestikus, Quetzalite rahvuspargis, Costa Ricas.

Hairy Woodpecker is quite common woodpecker in North America but at the southern end of the range (it extends to western Panama) the birds are quite different than the northern relatives. In the boreal forests the woodpecker is almost completely white with black and white wings but the Central American version has a brownish stomach and only one white stripe on the back. In the tropics hairy woodpecker prefers mountainous areas that are between 1200-3500 metres in altitude. The photos are taken exactly in that kind of place - in the middle of Talamanca range in Parque Nacional Los Quetzales, Costa Rica.

Käblik, Troglodytes troglodytes

See on harv juhus kui käblik risu seest nähtavale suvatseb tulla, kuid vahel seda siiski juhtub. Ühe sellise momendi sain pildile Tartumaal.

It is quite a rare occasion when Northern Wren decides to come out of the thicket but it does happen sometimes. I managed to capture one of those moments in Tartumaa, Estonia.

Kalju-kuldnokk, Onychognathus morio

Kalju-kuldnokk Free State'i provintsis, Lõuna-Aafrika Vabariigis.

African Red-winged Starling in Free State province, South Africa.

Mustviires, Chlidonias niger

Sini-must-valge kooslus Tartumaa taevalaotuses.

Blue-black-white (our national colors) in the sky of Tartumaa, Estonia. Black Tern.

Puna-aara, Ara macao cyanopterus

Puna-aara ja taevalaotuses tiirlev fregattlind.

Scarlet Macaw and the passing frigatebird.

Sellelt pildilt on hästi näha aara pikk saba, see on võrreldes keha pikkusega suurem kui ühelgi teisel aaral. Linnu pikkus nokaotsast kuni sabatipuni võib ulatuda 85 cm-ni. Carara rahvuspark, Costa Rica.

From this photo you can see the macaw's long tail. It has a larger percentage of tail than any other large macaw. Bird's length can reach 85 cm from the tip of the beak to the end of the tail. Carara National Park, Costa Rica.

Pruunselg-põõsalind, Sylvia communis

Noor, aga äärmiselt uudishimulik, pruunselg-põõsalind varahommikusel Tartumaal.

Young but very curious Whitethroat in very early morning in Tartumaa, Estonia.

Liivatüll, Charadrius hiaticula

"Mis juhtub siis, kui ristata kirjatuvi rähniga?" 

"Siis saadakse lind, kes enne kirja toomist uksele koputab."

"What happens if you cross letter pigeon with a woodpecker?"

"A bird that knocks on the door, before handing over the letter."

Ihhiiihiihiiii.... 

Huumorihuviline liivatüll Kuramaal, Lätis

Ha-ha-ha-ha... 

Ringed plover in Kurzeme Region, Latvia

Talbnokk-suurturpial, Psarocolius wagleri

Talbnokk-suurturpialit võib kohata Mehhiko keskosast Kolumbia põhjaosani. Eelistab ta rannikut, Kesk-Ameerikas eelkõige Kariibi mere rannikut. Nagu piltidelt näha, kaldub ta vaikselt sinna kangurlindude poole. Pesad võivad olla kuni 1 meetri pikkused ning kolooniates on emased selges ülekaalus. Tavaline suhe on 1 isane 10 emaslinnu kohta. Fotod tehtud Kariibi mere rannikul, Costa Ricas.

Chestnut-headed Oropendola can be found from southern Mexico to northern Colombia. It prefers coastal areas, in Central America mostly the Caribbean coast. As you can see from the photos, this oropendola is quite a weaver. The nests can be up to 1 metre long and the females clearly dominate the colonies. The usual ratio is 1 male for 10 females. The photos are taken in Caribbean coast, Costa Rica.

Kühmnokk-luik, Cygnus olor

"Inetud pardipojad" Tartumaal. Tegelikult siis kühmnokk-luige noored võsukesed.

"Ugly ducklings" in Tartumaa, Estonia. Well, actually the offsprings of a Mute Swan.

Prillkaiman, Caiman crocodilus

Keegi varitseb jõekaldal, puude varjus (või siis lihtsalt on vihma eest peidus).

Someone is lurking in the shadow of the trees by the river (or just hiding from the rain).

Prillkaiman on oma nime saanud sellest, et tal on väike luustunud kaareke kahe silma vahel, mis jätab mulje nagu oleks tal prillid peas. Neid, kuni 2 meetri pikkuseks kasvavad kaimanid, võib leida Mehhiko lõunaosast kuni Brasiilia keskosani. Võrreldes krokodillide ja alligaatoritega, on kaiman inimesele üsna ohutu. Põhitoiduks on tal kalad, molluskid, putukad ja veeteod ning vaid väga vana ja suur kaiman võib mõelda mõne väiksema imetaja murdmise peale. Fotod tehtud Frio jõe ääres, Caño Negro kaitsealal, Costa Ricas.

Spectacled caiman got its name from the bony ridge between the eyes, which gives the appearance of a pair of spectacles. These caimans, that can grow up to 2 metres long, can be found from southern Mexico to central Brazil. Comparing it with alligators and crocodiles, caiman is quite harmless for humans. The main diet consists of fish, insects, crustaceans, mollusks and water snails and only an old and large caiman might think of catching a small mammal. The photos are taken by the Frio river in Caño Negro Wildlife Refuge, Costa Rica.

Rägapart, Anas querquedula

Rägapart roheliste kõrtega.

Garganey with green straws.

Rägapart kuivanud kõrtega. 

Tegemist on muideks ainsa pardiliigiga, kes Euroopa tolmu talveks täielikult jalgadelt pühib. Kui enamustele sobib ka Euroopa mahedam lõunaosa, siis rägapardile mitte. Fotod tehtud Tartumaal.

Garganey with dried straws. 

It is by the way the only duck species that completely leaves Europe for the winter. When the majority of other ducks settle also for the mild southern European climate, then garganeys do not. The photos are taken in Tartumaa, Estonia.

Ronkkondor, Coragyps atratus brasiliensis

Ronkkondor on raisakotka kommetega röövlind, keda võib kohata Põhja-Ameerika keskosast kuni Lõuna-Ameerika keskosani. Tema üheks iseärasuseks on voltis nahaga pea ja kael ning ka asjaolu, et ta ei suuda häält teha (pole lihtsalt vastavat organit). Aga kui midagi on puudu, siis tavaliselt on mõni teine asi jällegi rohkem arenenud - ronkkondoril on selleks väga hea nägemine. Foto tehtud tulikuumal päeval, Vaikse ookeani rannikul, Nicoya poolsaarel, Costa Ricas.

Southern American black vulture is a scavenger whose range extends from the central parts of North America to the central parts of South America. One of its features is the featherless head and neck with wrinkled skin but also the fact that the bird is a mute (as it lacks a vocal organ). But when something is missing, then usually something else is well developed - black vulture has a very keen eyesight. The photo is taken on a burning hot day by the Pacific ocean in Nicoya peninsula, Costa Rica.

Väike-lehelind, Phylloscopus collybita

Tantsusammud.

Dance moves.

Napilt jõudis kaadrist välja, kuid siiski mitte.

Almost out of the frame but not quite.

Üks korralik poos kah. Vilgas väike-lehelind ehk silksolk Harjumaal.

One decent pose also. Lively Chiffchaff in Harjumaa, Estonia.