Oryzoborus nuttingi, Nicaraguan Seed-finch

Võimsa nokaga Nicaragua seemnevint (minu enda vabatõlge) on Kesk-Ameerika endeemne liik - teda leidub ainult Nicaraguas, Costa Ricas ning Panamas (nendel aladel, mis on vahetult vastu Costa Rica piiri). Kusjuures see vint eelistab Kariibi mere rannikut (kuna seal on oluliselt niiskem), Vaikse ookeani äärest teda ei leia. Kuigi see lind ei ole väga levinud, läheb tal tegelikult päris hästi. See on üks liik, kes on kasu lõiganud metsade kadumisest - metsade asemele tulevad tavaliselt põllud/karjamaad, mis tähendab, et valikus on rohkem seemneid, mida nahka pista. Fotod tehtud Caño Negro kaitsealal, Costa Ricas.

Nicaraguan Seed-finch is endemic to Central America - you can find it only in Nicaragua, Costa Rica and Panama (areas close to Costa Rican border). And also not everywhere in these countries but in the Caribbean side (that is much wetter), the bird is absent from the Pacific side. Although this seed-finch is rather uncommon, it does actually quite well. This is one species that has benefited from deforestation as the forests are usually replaced by fields and pastures which means more seeds for them to eat.  Caño Negro Wildlife Refuge, Costa Rica.

Cordillera de Talamanca

Pilvedesse mattunud Talamanca mäed Costa Rica keskosas, Quetzalite rahvuspargi lähistel.

Talamanca mountains under a cloud blanket in central Costa Rica near Parque Nacional Los Quetzales.

Hangelind, Plectrophenax nivalis

Hangelind on uus tulija siin blogis ning tegelikult on läinud päris mitu aastat mööda sellest, kui teda üldse siinmail viimati kohtasin. Nagu nimigi viitab, on tegemist talilinnuga, kes muide eelistab lausa magada lume all (et ära ei külmuks). Laekub ta Arktikast ja tundrast kusagil oktoobris ning lahkub põhja poole tagasi uuesti hiljemalt aprillis. Kõige suurem tõenäosus teda kohata on siiski rändeperioodil, sest meie talve jääb nautima vaid kuni 1000 lindu. Foto tehtud Harjumaal.

Snow Bunting is a new entry for this blog and several years have passed since I even saw this bird in our country the last time. As the name suggests, it is a winter bird and it usually even sleeps under the snow. They arrive in Estonia from the Arctics and tundra in October and fly back in April the latest. The biggest probability to see this bird here, though, is during the migration as only handful of birds (less than 1000) spends its winter in our country. The photo is taken in Harjumaa, Estonia.

Safran-kangurlind, Ploceus subaureus

Safran-kangurlind elutseb Keeniast ja Tansaaniast kuni Aafrika lõunatipuni (st idarannikul). Nagu kangurlindude puhul ikka, on elupaigaks veekogude äärsed alad, eelistatult siis pilliroomassiivid. Foto tehtud Lõuna-Aafrika Vabariigi rannikul, Umhlanga laguuni kaitsealal.

African Golden Weaver or Yellow Weaver (as it is known locallly) is found from Kenya and Tanzania to the southern tip of the Africa continent (i.e. on the east coast). As it usually is with weavers, it prefers areas near water bodies as home and the reed beds are definite favorites. The photo is taken on the coast of South Africa, in Umhlanga Lagoon Nature Reserve.

Talvike, Emberiza citrinella

Talvike on lind, kelle looduslik levila ulatub Euroopa lääneosast kuni Mongoolia ja Baikali järveni välja ning liigil läheb üsna hästi. Inimene on aga teda vedanud ka üle mere ning nii võib talvikesi kohata ka Uus-Meremaal, Brasiilias, Austraalias, Lõuna-Aafrikas, Kanadas ning teisteski nende piirkondade riikides. Fotod tehtud Harjumaal.

Yellowhammer is a bird whose natural habitat extends from Western Europe to Mongolia and Lake Baikal and the species is doing well. Due to the fact that the humans have also hauled these birds over the seas, you can find yellowhammers also in New Zealand, Brazil, Australia, South Africa, Canada and other countries in these regions. The photos are taken in Harjumaa, Estonia.

Krabi-ööhaigur, Nycticorax violaceus

Keegi piilub.

Someone is peeking.

Varbad väljas.

Krabi-ööhaigur jalga puhkamas pärast tugevat vihmasadu, Frio jõe kaldal, Caño Negro kaitsealal, Costa Ricas. Ööhaigur on ta seetõttu, et jahti krabilistele, vähilistele, putukatele ja kaladele peab ta meelsasti öösiti (kuigi võib seda teha ka päeval). 

The toes are out.

Yellow-crowned Night-heron resting on the bank of Frio river in Caño Negro Wildlife Refuge, Costa Rica after heavy rain. It is called night-heron because it prefers to hunt for crustaceans, insects, fish and worms at night (although it does hunt also during the day).

Leevike, Pyrrhula pyrrhula

Isane ja...

Male and...

...emane leevike Harjumaal. Tegemist on küll rändlinnuga, kuid Eestis on teda siiski võimalik kohata aastaringselt - külmakartlikumad rändavad sügisel lõuna poole ning nende asemele tulevad leevikesed arktilistelt aladelt.

...female Eurasian Bullfinch in Harjumaa, Estonia. Although it is a migratory bird, you can find it in our country year-round nevertheless. The bullfinches that like milder climate will migrate south in autumn and these will be replaced by the birds from the Arctic regions.

Ruske-suurturpial, Psarocolius montezuma

Ruske-suurturpial on väga efektse väljanägemisega lind - kollane saba ja kirju nägu. Elutseb ta ainult Kesk-Ameerikas ning toitub nii putukatest, nektarist kui ka puuviljadest. Piltidel maiustab turpial üsna naljakate viljadega - need nägid välja nagu tabletikapslid, poolenisti kollased ja poolenisti mustad. Veel kummalisem on aga linnu laul, mida saate ülevalt ka kuulata. Fotoseeria tehtud ühel varahommikul, Kariibi mere rannikuäärses puudesalus, Costa Ricas.

Montezuma Oropendola is quite flashy-looking bird - yellow tail and variegated face. It can be found only in Central America and the bird feeds on insects, nectar and fruit. On the photos you can see oropendola feasting on the funny-looking fruits - these looked like pill capsules, half yellow, half black. Even stranger is the bird's song (that you can listen above). The photos are taken in a small patch of forest by the Caribbean Sea in Costa Rica.

Laulu salvestaja/song recorded by: Peter Boesman, xeno-canto.org

Ülekullatud veed, Gilded waters

Kuldne loojang iSimangaliso Märgala Kaitsealal, LAV-s.

Golden sunset in iSimangaliso Wetland Park, South Africa.

Tutt-tihane, Lophophanes cristatus

Tutiga tihane Harjumaal.

Tit with a tuft - crested tit. Harjumaa, Estonia.

Käärsaba-tikat, Tyrannus forficatus

Käärsaba-tikat on nime saanud selle järgi, et lennu ajal on ta saba tihtipeale harali nagu käärid. Kasutust leiab see kääride moodi saba ka pesitsuse eel emaslindude võlumisel - nimelt teevad isased imetabaseid, akrobaatilisi lende, kus üheks oluliseks elemendiks on ka liigutused sabaga. Leidub seda tikatit Põhja- ja Kesk-Ameerikas ning meie mõistes on tegemist kärbsenäpiga. Oma saaki (lendavaid putukaid) ootab ta oksal, sealt sööstab ta trikitades õhku ning peagi naaseb nokatäie putukatega samale oksale. Foto tehtud Nicoya poolsaarel, Costa Ricas.

Scissor-tailed Flycatcher has got its name from the fact that it often holds its tail feathers apart like scissors during the flight. The fancy tail is put to use also during the breeding period to woo the ladies - the male birds perform spectacular aerial displays with his long tail forks streaming out behind him. You can find this flycatcher in North and Central America and it behaves like usual flycatcher. The bird shoots from its perch to catch the insects and then returns to the same place with the bill full of prey. The photo is taken in Nicoya peninsula, Costa Rica.

Musträstas, Turdus merula

Pihlakate aeg. Harjumaa.

It's rowan berries' time. Common blackbird in Harjumaa, Estonia.

Hallkael-võsaruik, Aramides cajaneus cajanea

Kirev hallkael-võsaruik elutseb Kesk- ja Lõuna-Ameerika troopilistes metsades ja mangroovisaludes, eelistades veele lähedal asuvaid paiku. Seda peamiselt toidulaua tõttu - nimelt on linnu lemmikuteks lülijalgsed, krabid, molluskid, konnad ning veemaod, kuid ta ei ütle ära ka marjadest, seemnetest ja kilpkonnamunadest (ja -noorukitest). Foto tehtud Frio jõe kaldal, Caño Negro kaitsealal, Costa Ricas.

Variegated Grey-necked Wood-rail is found in tropical and mangrove forests of Central and South America, preferring locations near water bodies. This is due to its diet - bird's favorites are arthropods, crabs, mollusks, frogs and water snakes but it does not say no also to seeds, berries and eggs (and juveniles) of turtles. The photo is taken by the Frio river in Caño Negro Wildlife Refuge, Costa Rica.

Musttihane, Periparus ater

Musttihane sügisestes toonides. Ülemisel pildil on kenasti näha ka teistest tihastest eristav liigitunnus - valge punkarihari. Harjumaa.

Coal Tit in autumn colors. On the upper photo you can see a small white patch on the head - it is a distinguishing feature from the other tit species. Harjumaa, Estonia.

Chlorophanes spiza, Green Honeycreeper

Lind, kes on elavaks tõestuseks sellele, et kui erinevad võivad olla isaslinnud ja emaslinnud. Antud fotodel on emaslind, isaslindu näeb siin. Fotod tehtud Sarapiqui orus, Costa Ricas.

Green Honeycreeper is a perfect example of how different can male and female bird be. This is female honeycreeper, you can see male bird here. The photos are taken in Sarapiqui valley, Costa Rica.

Kilg-merikotkas, Haliaeetus vocifer

Uhke välimuse ja kuni 2,5 meetrise tiiva siruulatusega kilg-merikotkas on lausa 3 Aafrika riigi rahvuslind - Zimbabwe, Zambia ja Lõuna-Sudaani. Kusjuures ta on jätnud nii sügava mulje, et esineb ka nende riikide (ja ka Namiibia) lippudel ning vappidel. See foto on siiski tehtud Hlane Kuninglikus rahvuspargis, Svaasimaal.

African Fish Eagle with its majestic look and a wingspan up to 2,5 metres is the national bird of three African countries - Zimbabwe, Zambia and South Sudan. It has made such an impression that it is also present on the flags and coats of arms of these countries (and Namibia). This photo, though, is taken in Hlane Royal National Park, Swaziland.

Väike-lehelind, Phylloscopus collybita

Rändamisega mõnevõrra hilja peale jäänud väike-lehelind. Enamus tema sugulastest on tänaseks jõudnud juba Lõuna-Euroopasse või Põhja-Aafrikasse, kus siis talv mööda saadetakse. Foto tehtud Harjumaal.

This Chiffchaff has for some reason postponed the migration to warmer climate. Most of its relatives are today already in their winter quarters in Southern Europe and Northern Africa. The photo is taken in Harjumaa, Estonia.

Coereba flaveola mexicana, Bananaquit

See eestikeelse nimeta pisike lind on selline, kelle kohta ei osata öelda, et millisesse lindude perekonda ta kuulub. Teda on üritatud paigutada nii nektarilindude, vintide, tsiitsitajate kui muude liikide hulka, kuid miski pole ikkagi klappinud. Teada on vaid see, et linnul on 41 alamliiki, mille omavaheliseks peamiseks erinevuseks on see koht, kus lind elab (st välimuselt on nad kõik äravahetamiseni sarnased). Sarapiqui org, Costa Rica.

Bananaquit is a tiny bird of uncertain relation. Nobody can conclusively determin under which bird family it should be - it has been under finches, emberizidae, nectar birds and other but none of these are widely recognized claims. One thing that is known is the fact that there are 41 subspecies of bananaquit but most of these differ only by the location of the habitat (i.e. they look exactly the same). Sarapiqui valley, Costa Rica.

Rasvatihane, Parus major

Uuriv pilk kolletavas sügismetsas, Harjumaal.

Investigative look from the yellow autumn forest. Great Tit in Harjumaa, Estonia.

Momotus lessonii, Blue-diademed motmot

Hämar tegelane.

See eestikeelse nimeta motmot on levinud Mehhikost Panama keskosani ning nagu teisedki sama liigi esindajad, on tegemist väga efektse välimusega linnuga (tema sugulast näeb näiteks siin). Kusjuures selline varjulises kohas vaguralt istumine ongi selle motmoti põhitegevuseks, mistõttu on teda ka üsna raske märgata (hoolimata sellest, et tegu on üle 40 cm pikkuse koguka linnuga). Curi-Cancha kaitseala Monteverdes, Costa Ricas.

Shady character.

Lesson's motmot or Blue-diademed motmot is found from Mexico to Central Panama and as the other species of the bird - it is quite a looker (for example you can see its relative here). These birds often sit still in shade (like on the photo) in their dense forest habitat and therefore can be difficult to see (despite their size of over 40 cm). Curi-Cancha Reserve in Monteverde, Costa Rica.

Rohevint, Carduelis chloris

Rohevint ja punased pihlakad. Harjumaa.

Greenfinch and red rowan berries. Harjumaa, Estonia.

Põhja-tuttkarakaara, Caracara plancus cheriway

Hõrk kevadine meeleolu põhja-tuttkarakaaradega. 

Troopilises Ameerikas elutsev röövlind ei ole ei eriti väle ega ka osav lendur, mistõttu on ta toidulaua mõttes keskendunud nendele, kes on nõrgad, vigased või ise otsa saanud (või kellegi teise käe/noka/kihva läbi). Sellele viitavad ka linnu tugevad ja pikad jalad - pigem tatsab ta ringi maapinnal. Efektsed näevad nad välja sellegipoolest. Caño Negro märgala kaitseala, Costa Rica.

Gentle spring moods with Northern Crested Caracaras. 

This bird of prey that inhabits tropical America is not a fast nor skillful flyer and therefore it is focused on the weak, wounded and carrion when it comes to food. The strong feet are also indication of that – caracara is used to walking around on the ground. But these are attractive birds nevertheless. Caño Negro Wildlife Refuge, Costa Rica

Sporophila corvina, Variable Seedeater

Ametliku eestikeelse nimeta lindu võiks tõlkida kui Muutlik Seemneõgija. Muutlik ei ole aga mitte tema meel, vaid hoopis isaslinnu välimus. Üldplaanis on isane seemneõgija musta värvi, valgete laikudega, kuid nende laikude asukoht, suurus ja värvipuhtus on väga erinevad. Pildil on aga hoopis putru täis suuga oliivikarva emaslind, kes on ühesugune igal pool levilas ja kes jäi kaamera ette Kariibi mere äärsel rohuplatsil, Costa Ricas.

Variable seedeater got its name from the fact that there are great variations in plumage of the male bird. The male in general is black but with white areas and the location and purity of these areas differ greatly. On the photo you can see an olive-colored female bird (that is practically identical throughout the range) on a small patch of green by the Caribbean Sea in Costa Rica.

Limavöödik, Cortinarius mucosus

Fotol peaksid olema limavöödikud, kuid lõpuni ma selles kindel pole.

These should be Orange webcaps but I am not completely sure.

Kodus fotosid töödeldes jäi silma, et esiplaanil olev isend meenutab lähivaates hoopis üht silmini juustega tüüpi, kellel suu lahti ja kaks ülemist hammast paistavad. See imeline ülesvõte sai tehtud Lahemaa rahvuspargis.

When processing the photos at home I noticed that the first mushroom actually resembles to a dude with very long hair (covering the eyes) that has a mouth open with 2 upper teeth showing. This magical moment was captured in Lahemaa National Park, Estonia.

Lõuna-Aafrika kaelkirjak, Giraffa camelopardalis giraffa

Kaelkirjaku portreed on keeruline teha - kas peaks peale jätma ainult näo? Või on vaja lisada pildile ka kael? Ilmselgelt on nendel kahel variandil suur vahe sees.

It's very difficult to do the portrait photo of a giraffe - should I photograph only the head? Or should I include the neck also? There is a big difference obviously.

Kindlam on ikka teha ülekere pilt. 

Lõuna-Aafrika kaelkirjak tulikuumas Krugeri rahvuspargi savannis, LAV-s. Sellel kaelkirjaku alamliigil läheb muide väga hästi - viimase viie aastaga on nende arvukus rohkem kui kahekordistunud.

It is safer to take a full body photo. 

South African Giraffe in a burning hot Kruger National Park savannah, South Africa. By the way, this subspecies of giraffe is doing very well - in the last 5 years the population has more than doubled.

Punarind, Erithacus rubecula

Värvuliste ränne näib olevat täies hoos, sest eelmisel nädalavahetusel ringi käies võis näiteks punarinda leida praktiliselt igast põõsast ja võserikust. Fotod tehtud Harjumaal.

The autumn migration of passerines seems to be in full swing as walking around last weekend you could see European Robin practically in every bush and thicket. The photos are taken in Harjumaa, Estonia.

Keiser-fregattlind, Fregata magnificens

Keiser-fregattlind kannab sellist nime seetõttu, et ta on fregattlindudest suurim - pikkust kuni 115cm ning tiibade siruulatus kuni 2,5 meetrit. Leidub teda nii Atlandi kui Vaikse ookeani rannikul, troopilises ja subtroopilises Ameerikas. Toitub fregattlind kaladest, keda püüab ise või siis alternatiivina sunnib teisi merelinde oma saagist loobuma (ehk siis tegemist on paraja merekiusajaga). Fotod tehtud Nicoya poolsaarel, Costa Ricas.

Magnificent Frigatebird got its name from the fact that it is the largest frigatebird - length up to 115 cm and wingspan up to 2,5 metres. You can find it on both (Atlantic and Pacific) coasts of tropical and subtropical America. Frigatebird feeds on fish that it catches itself or alternatively forces other seabirds to disgorge their meals (so it is quite a bully). The photos are taken in Nicoya peninsula, Costa Rica.

Hallrästas, Turdus pilaris

"Kuhu küll kõik marjad jäid, mis on neist nüüd saanud..." 

Marjade kaotamistrikk seekord akrobaatikahuvilise hallrästa esituses. Harjumaa.

"Where have all the berries gone?" 

The trick of disappearing berries is this time performed by an acrobatics enthusiast Fieldfare. Harjumaa, Estonia.

Laitiib-viu, Buteo platypterus

Laitiib-viu tiivad tegelikult pole ebatavaliselt laiad. Nimi tuleneb hoopis sellest, et linnu tiivad on üsna lühikesed, mistõttu nad tunduvad laiad. Elutseb see röövlind suvekuudel Põhja-Ameerikas ning talvekuudel Kesk- ja Lõuna-Ameerikas. Saagiks sobivad kõik elusolendid, mis jäävad pisinäriliste ja väikeste imetajate vahele ning liigi omapäraks on see, et ta praktiliselt kunagi ei joo vett. Kogu vedelikuvajaduse saab laitiib-viu rahuldatud oma püütud saaki tarbides. Kariibi mere rannik, Costa Rica.

The wings of Broad-winged Hawk are actually not unusually broad. The name derives from the fact that the wings are quite short so they seem broad. This raptor spends its summers in North America and winters in Central and South America. As for prey - everything between the tiniest rodents and small mammals is suitable. A peculiarity with this species is a fact that it rarely drinks water. The broad-winged hawks are able to survive solely with the water present in their prey. Caribbean coast, Costa Rica.

Toonikuakaatsia, Vachellia xanthophloea

Kollase koorega toonikuakaatsiad ehk palavikupuud uMkhuze kaitsealal, LAV-s. See palavikuviide tuleb vanadest aegadest, mil Euroopast tulnud inimesed seostasid malaariat nende puudega - vaadati, et rahvas jääb malaariasse sealkandis, kus need puud kasvavad ja sellest tehti kohe ka ühesed järeldused. Sääski ei osanud keegi kahtlustadagi...

Yellow-barked fever trees in uMkhuze Game Reserve, South Africa. These are called fever trees because of the misconception from the earlier times - early European settlers in the region noted that malarial fever was contracted in areas with these trees and therefore made "conclusive deductions". Nobody even suspected the mosquitos...

Linavästrik, Motacilla alba

Noor linavästrik kaldamudast söögipoolist otsimas. Harjumaal.

Juvenile White Wagtail searching for food from the muddy shores in Harjumaa, Estonia.