Punapea-vart, Aythya ferina

Punapea-vart. Harjumaa.

Common Pochard in Harjumaa, Estonia.

Milleri saaki, Pithecia milleri

Milleri saaki on ahv, kes elab peaaegu kogu elu puu otsas - metsa tihedamat võra kasutab ta reisimiseks ühest kohast teise ning alumisi kihte toidu otsimiseks. Söögiks tarvitab ahv peamiselt puuvilju ja seemneid, kuid vahest ka putukaid ja ämblikke. Puuviljadest saab loom suhkruid, mis annavad kiiret energiat puude otsas turnimiseks ning seemnetest tulenev rasv on küll energiarikkam, kuid vajab seedimiseks rohkem aega. Putukad on proteiinibatooni asemel. Leidub seda liiki vaid Colombia edelaosas, Ecuadori kirdenurgas ning võib-olla ka ümberkaudsetel Peruu aladel. Antud isend jäi fotole Ecuadori Amazonias, Cuyabeno loodukaitsealal.

Miller's monk saki is almost totally arboreal - it uses the high, dense forest canopy for travelling and the lower levels for searching or foraging for food. Monk sakis eat mostly fruits and seeds, sometimes also insects or arthropods, like army ants and spiders. Fruits are high in sugars and offer quick-releasing energy that is great for bursts of activity, like leaping through the canopy. Seeds, on the other hand, are good sources of fat that release higher amounts of energy but require more digestion time. Insects are like protein bars. Miller's saki range includes parts of southwestern Colombia, northeastern Ecuador, and perhaps adjacent areas in Peru. The photo was taken in Ecuadorian Amazon, in Cuyabeno Wildlife Reserve.

Kadakatäks, Saxicola rubetra

Kadakatäks kevadises roheluses. Pärnumaa.

Whinchat and spring greenery. Pärnumaa, Estonia.

Luitsnokk-iibis, Platalea leucorodia

Luitsnokk-iibis kasutab oma suurt laia otsaga nokka selleks, et madalast veest kätte saada koorikloomi, kahepaikseid, väikseid kalu, veeputukaid, molluskeid ja mõnikord ka taimset kraami. Noka tööpõhimõtteks on kõndimisel selle veealune kiire küljelt küljele liigutamine, et siis õigel hetkel karp kinni lüüa. Fotod said tehtud Khor Ad Daharizi kaitsealal, Dhofari regioonis, Omaanis.

Eurasian Spoonbill uses its spoon-like bill for catching crustaceans, amphibians, worms, small fish, aquatic insects, mollusks, and sometimes plant matter. During foraging it moves the semi-open bill side to side in shallow water and closes it in the appropriate moment. The photos were taken in Khor Ad Dahariz Reserve, Dhofar region, Oman.

Sarvikpütt, Podiceps auritus

Efektse välimusega sarvikpütt. Harjumaa.

Extravagant-looking Horned Grebe in Harjumaa, Estonia.

Liocichla steerii, Steere's Liocichla

Eestikeelse nimeta vädraklane(?) on endeemne Taiwani liik ning tegutseb peamiselt mägiste metsade pimedates tihnikutes ja põõsastikes. Tegeleb ta seal putukate ja ussikeste otsimisega. Foto sai tehtud Alishani Rahvuspargis, Taiwanis.

Steere's Liocichla is endemic to Taiwan and you can find it in the dark thickets and shrubs of the montane forests searching for insects and worms. The photo was taken in Alishan Nature Scenic Area, Taiwan.

Sookurg, Grus grus

Sookured Pärnumaal.

Eurasian Cranes in Pärnumaa, Estonia.

Austraalia suula, Morus serrator

Austraalia suula lennuportree. Muriwai regionaalne kaitseala, Uus-Meremaa. 

Australasian Gannet flight portrait. Muriwai Regional Park, New Zealand.

Väänkael, Jynx torquilla

Väänkael on Eestis leiduvatest rähnilistest oma välimusega selgelt eristuv. Nime on ta saanud sellest, et häirimise korral pöörab lind kaela mitmes suunas nagu madu ja ka sisistab rästiku moodi. Vanarahvas hüüdis teda ka nõidmaoks. Foto sai tehtud Pärnumaal.

Wryneck is quite different in appearance from all the other woodpeckers in Estonia. It has gotten its name from the fact that when it is disturbed, wryneck twists its neck in different directions and hisses like a viper. Locally the bird has also been called witch snake. The photo was taken in Pärnumaa, Estonia.

Hoatsiin, Opisthocomus hoazin

Hoatsiin on ürgne lind, ainus elusolev liik oma sugukonnast. Ürgsuse üheks näiteks on tibudel tiibade küljes asuvad küünised, mida saab seostada dinosaurustega ning mida noored linnud kasutavad puude otsas ronimiseks, et kiskjad neid kohe nahka ei paneks. Nimelt kukutavad nad end ründe korral vette ning kui oht möödas, roninvad tibud küüniseid kasutades puu otsa tagasi. Arvatakse, et tegemist on atavismiga ehk siis olukorraga, kus need küünised on vahepeal kadunud olnud, kuid kuna olukord nõudis, siis on need taas geenidest üles leitud ja taastekkinud. Foto sellest efektsest linnust sai tehtud Ecuadori Amazonias, Cuyabeno loodukaitsealal.

Hoatzin is a primeval bird, the only extant species in its genus. One of the examples of the primevalness is that hoatzin chicks have claws on the wings which come from the era of the dinosaurs and what young birds use to get out of trouble. Meaning that if someone attacks them, the chicks drop into water and after the danger has passed climb back to trees using the claws. It is thought that the claws are atavism which means that these have been gone at some point but have reappeared as the data of such possibilities was still stored in the genome. The photo of this showy bird was taken in Ecuadorian Amazon, in Cuyabeno Wildlife Reserve. 

Harilik nastik, Natrix natrix

Nastikute kevadmängud. Harjumaa.

Spring games of the grass snakes. Harjumaa, Estonia.

Salu-paradiisipiibik, Terpsiphone viridis harterti

Salu-paradiisipiibik oma uhket peakatet presenteerimas. Fotol on muide emaslind, isastel on oluliselt pikem saba. Dhofari regioon, Omaan.

African Paradise Flycatcher presenting its fancy crest. On the photo you can see the female bird as the male has much longer tail. Dhofar region, Oman.

Halljänes, Lepus europaeus

Madalam kui muru.

European hare in Harjumaa, Estonia.

Idahänilane, Motacilla tschutschensis taivana

Meie hänilase Kagu-Aasias elutsev sugulane - idahänilane (alamliik taivana) - müttamas mudasel järvekaldal Taipei veelindude kaitsealal, Taiwanis.

Asian relative of the European yellow wagtail - Green-crowned Yellow Wagtail - walking on a muddy shore in Taipei waterbird protected area, Taiwan.

Harilik rästik, Vipera berus

Soe kevadilm on maod liikvele ajanud ning pulmamängud käivad. Harjumaa.

Warm spring weather has activated the snakes and the mating season is here. Harjumaa, Estonia.

Vöötsaba-vigle, Limosa lapponica baueri, Kuaka

Üksik vöötsaba-vigle Thamesi lahe suurtel mudaväljadel, Uus-Meremaal. 

Uus-Meremaal talvituvad vöötsaba-vigled teevad teadaolevalt pikima peatuseta rännaku linnuriigis. Selleks, et Alaskalt siia kohale jõuda ning kevadel ka tagasi minna, tuleb lennukilomeetreid peaaegu 30 000. Pikim mõõdetud "ühe hooga" minek sai registreeritud aastal 2007, mil üks emaslind lendas 8 päeva ja 11 680 kilomeetrit järjest (enamasti tehakse põige Kagu-Aasiasse, et vahepeal puhata). Üks sama liigi isaslind aga trumpas selle 2021. aastal üle ja lendas 3 päeva rohkem, et jõuda Alaskast 13 560 kilomeetri kaugusel asuvale Tasmaania saarele.

Lonely Bar-tailed Godwit on the mudflats of the Firth of Thames, New Zealand.

The migration of the subspecies baueri across the Pacific Ocean from Alaska to New Zealand is the longest known non-stop flight of any bird. The round-trip migration for this subspecies is almost 30 000 km. The longest non-stop flight of a female bird was registered in 2007 when the flight took 8 straight days and 11 680 kilometres (usually it's split in half with a stopover in SE Asia). One male bird of the same subspecies topped that in 2021 when he flew 3 days longer to get to Tasmania which 13 560 km from Alaska.