Linavästrik, Motacilla alba

Linavästrik adruvallil. Läänemaa.

A white wagtail on a seaweed mound. Läänemaa, Estonia.

Tanutiir, Thalasseus bergii

Tanutiiru suurim, tumedaim ja pikima nokaga alamliik velox elutseb Punase mere ja Pärsia lahe ääres ning India ookeani põhjarannikul. Foto sai tehtud Al Batinahi regioonis, Omaanis.

The largest, darkest, and longest-billed subspecies of the Greater Crested Tern, velox, inhabits the shores of the Red Sea, Persian Gulf, and the northern coast of the Indian Ocean. The photo was taken in the Al Batinah region of Oman.

Hallhaigur, Ardea cinerea

Hallhaigur Läänemaa rannikul.

Grey heron by the coast of Läänemaa, Estonia.

Cinclodes excelsior, Stout-billed Cinclodes

See eestikeelse nimeta ahjulind elutseb Lõuna-Ameerikas, Andide kõrgmäestiku rohumaadel, sealsetel kivistel nõlvadel ja avatud aladel jõekeste lähistel. Ta on hästi kohanenud külmade ja karmide keskkonnatingimustega, elades sageli puude liinist kõrgemal 2 500 kuni 4 000 meetri kõrgusel. See lind tarvitab söögiks putukaid ja väikesi selgrootuid, kasutades oma tugevat nokka pinnase sondeerimiseks ja kivide all tuhlamiseks. Foto on tehtud Antisana vulkaani kaitsealal, Ecuadoris.

The Stout-billed cinclodes inhabits high-altitude grasslands, rocky slopes, and open areas near streams in the Andean mountains of South America. It is well-adapted to cold, harsh environments, often living above the tree line at elevations between 2,500 to 4,000 meters. This bird forages for insects and small invertebrates, using its stout bill to probe into the soil and under rocks. The photo was taken in Antisana Volcano Ecological Reserve in Ecuador.

Põldlõoke, Alauda arvensis

Põldlõoke Ottenby looduskaitsealal Ölandi saarel, Rootsis.

Eurasian Skylark in the Ottenby Nature Reserve on the island of Öland, Sweden.

Piilpart, Anas crecca

Kui eelmisel pildil oli emaslind, siis siin on piilpardi isaslind. Foto sai aga tehtud hoopis Senjōgahara platoo sooalal, Jaapanis.

If the previous picture featured a female bird, this one shows the male Eurasian teal. However, the photo was taken in the Senjōgahara Plateau marshland in Japan.

Piilpart, Anas crecca

Piilpart Läänemaa rannikuvees.

The Eurasian teal in the coastal waters of Läänemaa, Estonia.

Hiina mainakuldnokk, Acridotheres cristatellus formosanus

Hiina mainakuldnokk Taipei veelindude kaitsealal, Taiwanis.

Formosan Crested Myna in Taipei waterbird protected area, Taiwan.

Suur-Kirjurähn, Dendrocopos major

Kahevahel. 

Suur-Kirjurähn Smålandis, Rootsis.

Inbetween.

Great Spotted Woodpecker in Småland, Sweden.

Maoori mustmerisk, Haematopus unicolor, Torea pango

Uus-Meremaa endeemne maoori mustmerisk Waikanae jõe suudmealal, Uus-Meremaal. Kui tavaliselt jagunevad linnud päevase ja öise eluviisiga liikideks, siis selle meriski elu on sätitud tõusu ja mõõna järgi. Dieediaeg on 2 tundi enne ja pärast tõusu kõrghetke, aga kui vesi hakkab kaldast eemalduma, asuvad mustmeriskid süüa hankima. Sõltumata sellest, mis see kell parajasti on. Toidulaud koosneb erinevatest limustest, koorikloomadest, ussikestest, väikestest selgrootutest ja mõnikord ka väikestest kaladest.

The New Zealand endemic variable oystercatcher at the mouth of the Waikanae River in New Zealand. While birds are usually classified as either diurnal or nocturnal, the life of this oystercatcher is adjusted according to the tides. No feeding happens 2 hours before and after the peak of the high tide. When the water starts to recede from the shore, this is when the oystercatcher begins to forage. This happens regardless of what time it is. Its diet consists of a range of mollusks, crustaceans, worms, small invertebrates, and sometimes small fish.